Vanemad uudised

september 28, 2009
                 Uudised enne oktoobrit.
http://www.musikapp.pri.ee/images/20070525105524__mg_0460_sygis.jpg


Võimatu läbida?!

 

img_1058.jpg

Käes on jälle september ja sellega seoses muudetakse jälle bussigraafikuid.

Esimesed tulijad said kindlasti ka omal nahal tunda, mis on, kui bussi numbrid muutuvad.

Peale selle, et muutusid bussi väljumise ajad, muutusid ka numbrid ja liini sõidusuunad.

Nimelt nagu me oleme harjunud V2 -ga saama sadamasse ja teistpidi, siis enam sellepeale loota ei sa. Kuna V2 enam Leppneeme ei sõida, vaid põrutab suurt teed mööda edasi, peame oma bussiliini muutma. Nimelt on meil alates septembrist 2 võimalust, kuidas pääseda Leppneeme. Sest septembrist sõidavad leppneeme 2 bussiliini: V1K (Tähelepanu! V1K ,mitte V1) ja V5. Sadamasse sõidab küll esialgselt ainult V5.

Viimsi haiglast väljub hommikul V5 tööpäeviti kell 8.34. mis on väga hästi kooskõlas ka 1A jõudmisega.

V1K hakkab sõitma Viimsi Haigla - Kelvingi - Leppneeme.

V5 hakkab sõitma Viimsi Haigla - Leppneeme sadam - Luhaääre.

Ja muidugi samamoodi ka teistpidi.

Nii, et kui tead bussiliine ja ka sõidugraafikut on reisimine veelgi lihtsam!

Õnneks on sel aastal paadi aegadega kõik bussid õigesti graafikus.

Rahapada

Rahast räägime nüüd juba peaaegu igas lehes.  Eelmises lehes oli raha luuletus, seekord aga käisid Pranglis raha otsimas näitlejad. Jah, Pranglis tehti teatrit. Emajõe suveteatri näidend Raha, mis kogus populaarsust Viimsis terve suve, tuli lõpuks ka Pranglile.

Räägiti jutte, kuidas kunagi rahapada otsiti — muidugi tehti ka järgi. Kuskilt olid nad kuulnud, et Ülesaare neemel suure kivi all on suur varandus. Kuna keegi vaatajatest appi ei läinud, lubasid meid ka ilma rahata selle eest jätta. Lõpuks jäi kivi ikka sinna paika. Kõik jutud, mida raha otsijad olid kuulnud, juhtusid nii, et algul said kõik suure hunniku raha, kuid olid siis erineval põhjusel neist ilma jäänud. Siis läksid mehed ja naised tülli ja naised läksid mere poole. Mõne aja pärast tulid naised tagasi suure varandusega. Mehed aga hüüdsid: räägi räägi! Naine ütles: küll ma räägin, küll ma räägin! Et oli tema läinud mere äärde ja saanud rahapaja, aga ei tohtinud tema sellest kellelegi rääkida, rääkis naine.  Mehed nii õnnelikud, et aina hüüdsid kaasa: Ei räägi, ei räägi! Kui äkki oih! Ja oligi rahapada kadunud. Mehed muidugi jälle, et ega selle naise aru ole ka.

Siis läksid mehed samamoodi nagu  naine seletanud. Äkki käis suur pauk ja mehed jooksid välja nagu tuli takus.  Siis vurisesid kõik meedia reklaamid ette, kõva häälega lõppu veel Piiks Piiks ja raha tuleb!

Selline tore teater siis. Järgmist teatrit näeme juba

Pranglis 5. septembril, kui kohale tuleb Ugala

teater  etendusega Charley tädi! 

Häid teatrielamusi soovib Prangli leht.

 

Põlesid tuled!

 

29. Augustil tuli saarele mitu vahvat vanameest. Nimelt kais Pranglil mees-ansambel Kuldne õhtupäike koosseisus Sven-Allan Sagris, Paul Kroon, Kuuno Kasak, Jaan Hiio, Heino Vompa, Ernst Oherdi ja Johannes Törs - Lagedi Vabadusvõitluse muuseumi asutaja. Tantsutüdrukuteks olid Katjusha ja Nadja, kes olid vastavalt saksa ja vene ohvitseri mundris.

 

Toome siin ära ka Sven Allan Sagrise poolt kirjutatud teksti:

 

“Oli huvitav viibida esmakordselt rannikule tulede süütamise traditsiooni saabumisel Eestimaale.

Rõõm oli kohtuda 30 aastat kooli juh-tinud Heino Kahroga.

Kolleeg Sven Allan Sagris.”

 

 

Tuled paistsid ka Aksilt ning rannajoonelgi põles lõke. Vaatamata sääskedele ja vihmale oli Ülesaarel siiski ilus.

 

Ujumised Pranglile

http://f.postimees.ee/f/2009/08/07/218298t44ha1ba.jpg

7. augustil ujusid kaks meest -  Roy Puuström ja Andre Juhanson -  Leppneemest Pranglile Kibukarini. Umbes kümme kilomeetrit läbiti 5 tunniga. Aga juba mõne nädala pärast, 20. augustil ujusid Leppneemest Mõlgisse 9 meest ja kaks naist. Kiiremad jõudsid Pranglisse juba vähem kui 4 tunniga. Üritus lõpetas Viimsi Veeklubi avaveeujumise sarja. 

Viimsi veeklubi ja PL.

 

Taasiseseivumine

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil käis saares piirivalveorkester koos Vello Orumetsaga.

Viimsi vallavanem Haldo Oravas kuulutas Ülesaare neeme selleks päevaks

Prangli Vabaduse väljakuks, seejärel hakkas mängima ka orkester. Pärast paari lugu tõusis püsti ka Orumets ja hakkas laulma.

Esimest korda Prangli ajaloos toimus taasiseseisvumispäeval kontsert ja kohal oli ka palju rahvast. Enne kontserti tegi orkester saarele ringi peale.

Paljude arvates võiks selline asi traditsooniks saada.

 IMGP0769

 

Ujumas käik!

http://i29.tinypic.com/24o6mte.png

Ärkasin üles ja vaatasin multikaid. Siis läksime õega Reigo juurde grillima siis tuli õele mõte, et võiks minna ujuma. Siis käisime korra kodus võtsime minu ujumispüksid ja rätiku nemad ootasin seni autoga aiataga. Siis läksime korra Rivo juurde sel tulid 2 poissi peale. Nimega Vahur ja Rivo!

Siis läksime ujuma sadamasse. Vesi oli väga soe, külm, normaalne? Nii ja naa. Siis ujusime ära ja nad viisid mind koju.Siis ma hakkasin kirvega meisterdama tegin kadakast noa väga hästi lõhnavad… seda ma mäletan väga hästi. Aaga see pole veel valmis. Jah sellega läheb veel pool kuud. Siis läksin Lianderi juurde. Olime natuke aega arvutis mängisime Diablot (Arvutimäng).  Pärast seda läksin koju sööma.

Ja oligi õhtu.                                                                   Marc Nisu

 

Emt?! Parim kvaliteediga kõned?!

EMT

See vastus polnud meie jaoks piisav ja esitasime äkk-küsitlusele millele Uljas vastata ei osanud ja võttis ühendust avalike suhete juhiga. (kuna tegu on siisgi Prangli lehega)

Küsimustele vastavad Kadri Uljas ja Kaja Sepp.

PL: Juba teist päeva pole Pranglis EMT levi ühelgi mobiilil. Milles probleem?

Uljas: Kahjuks on hetkel Prangli tugijaamas tõrked. Esimesel võimalusel sõidavad sinna meie tehnikud, et rike kõrvaldada.

PL: Kuidas ja kas viga on parandatud? Mis probleemid olid ja miks läks nii kaua tehnikute saatmisega?

Avalike suhete juht Kaja Sepp:
Prangli jaama kordasaamisega läks kahetsusväärselt kaua aega, kuna tegu oli suhteliselt unikaalse jaamaga. Seda ei olnud võimalik remontida ja asenduse tellimine (õigemini küll tellitu kättesaamine) võttis aega.
Vabandame levita olnud päevade pärast ja loodame, et uus jaam peab saarel probleemideta sama pikki aastaid vastu kui pidas eelmine!

Levi on tänaseks tagasi. Lõpuks jõudis EMT üle 7 mäe ja mere siia!

 

Kolonel külastas Prangli kooli!

http://i25.tinypic.com/2vx2lft.png

Prangli Põhikooli õpilastel käis esmaspäeva hommikul külas Eesti Kaitseväe kolonel, härra Tõnis Nõmmik.

Härra kolonelil, kes on teeninud Eesti Kaitseväes viimased 13 aastat, oli Prangli kooli õpilastele mõndagi Eesti Kaitseväest ja selle ajaloost rääkida nii et juttu jätkus tervelt kaheks tunniks.

„Eestlastel on juba aegade algusest peale olnud oma kaitsejõud, me oleme olnud head sõdurid, siinkohal võib meelde tuletada, et eestlased vallutasid kord ka kunagise Rootsi pealinna Sigtuna, tõsiasi, mida rootslased pole meile siiani suutnud päris andeks anda,“ sõnab härra kolonel naeratades.

Enne Eesti Kaitseväe ridadesse asumist oli aga härra kolonel pikki aastaid Kanada Kaitsejõudude teenistuses.

„Teenisin Kanada Kaitsejõududes 21 aastat. Alustasin seal kadetina, siis sai minust ohvitser, hiljem – pärast usuteaduskonna lõpetamist Toronto ülikoolis, sain kaplani auastme. Kanada Kaitsejõududesse sattusin aga puht majanduslikel põhjustel: kuna edasiõppimise tahe oli  suur, majanduslik olukord polnud aga sugugi kiita ja kuna Kanada Kaitsejõud rahastasid kõikide õpingud, kes olid valmis kaitsejõududes teenima ning samal ajal õppima, siis nii astusingi Kanada sõjaväkke.“

Härra kolonelil on olnud kirev ja huvitav elukäik. Veel enne, kui ta oli lõpetanud Toronto Ülikoolis kaks teaduskonda oli ta jõudnud elada Saksamaal, Rootsis, Brasiilias ja Argentiinas.

„Ühel hetkel vanemad väsisid Argentiina ebamäärasest  poliitilisest ja majanduslikust olukorrast ning otsustasid sealt ära kolida Kanadasse, minu jaoks tähendas see taas uue keele selgeks õppimist“  Härra kolonel suhtleb vabalt kuues erinevas keeles: saksa, inglise, rootsi, hispaania, portugali ja prantsuse.

 „Eesti Kaitsejõududes töötades on päris tihti olnud vaja soome keele oskust, mida mul kahjuks ei ole,“ ning ta lisab naerdes viimati öeldule: „peaksin tulema seda siia Prangli Põhikooli vist õppima!“

Eestisse tagasi ei sattunud härra kolonel Tõnis Nõmmik mitte sugugi juhuslikult.

„Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tekkis loomulikult vajadus taastada ka Eesti Kaitsejõud, kogenud ohvitsere polnud aga koha peal eriti kusagilt võtta, nii saingi – minule lisaks ka paljud teised välismaal elavad eesti rahvusest ohvitserid – Eesti valitsuselt 1993. aastal kutse tulla appi Eesti Kaitsejõudude loomisel. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algusaastatel nõustasin kaitseministrit, aastal 1995 sai minust Eesti Kaitseväe ohvitser. Nüüdseks olen teeninud Eesti Kaitseväes juba kolmteist aastat. Alustasin siin kaplanina, siis sai minust vanemkaplan, selle järel peakaplan ja nüüd töötan peastaabi personali osakonnas nõunikuna.“ 

See esmaspäev Prangli Põhikoolis ja Prangli saarel oli kindlasti nii õpilastele kui ka härra kolonelile väga huvitav ja meeldejääv päev. Veel enne, kui postipaat härra Tõnis Nõmmikut taas Tallinna poole asus viima, käidi ära ka II Maailmasõjast pärit saksa lennuki rusude juures, Eesti Ranna ohvrite matmispaigal, vana tuletorni juures ning külastati kirikuaeda. Kokku oma seitsmekilomeetrine ring, mille härra Tõnis Nõmmik õpetaja Maime Linholmi juhatusel ohvitserile omasel moel sirge selja ja kiire kõnnakuga maha käis.                            

Riina Muljar

 

Helge uudised

http://www.postimees.ee/foto/8/5/59358454000a47af84_1left.jpg

Siis kui paat reisus ei olnud käis sadamas suur töö.

Nimelt värviti üle postipaat Helge!

“Teeme suveks ilusaks”

hõiskab kapten Iivar Piirisaar.

Lisaks sellele pandi paadile uus eesti lipp ja istmete peale pandi istumismatid.

Muudeti paadi aegu.

Muutusid ka piletihinnad!

 

 

Matti Aivar Lind

 

 

Pilet                                     Püsielanik

Täispilet                      60-.       15-.

Õpilane, pensonäär    30-.         0-.

Jalgratas                     25-.        15-.

 

 

Must luuk avatakse varsti!

http://i30.tinypic.com/23w1dht.png

Suvi on kohe käes, päike paistab ja ilmad on soojad. Seoses sellega, et kohe avatakse ka “Must Luuk” küsisime Valter Puuströmilt ka mõned küsimused.

 

 

Millal “Must Luuk” avatakse?

10 juuni

 

Mis aegadel see lahti hakkab olema?

Siis kui luuk on lahti :)

 

Kes on “Mustas Luugis” müüjaks?

Kaisa

 

Mitu aastat “Must Luuk” lahti olnud?

Ei teagi täpselt 15-17 aastat umbes.

 

Mis on “Mustas Luugis” parim?

HOT DOG!!!

 

 

Loodame, et “Mustal Luugil” on palju kliente!

 

Emadepäev


Foto: Hasso Hirvesoo

10. Mail toimus rahvamajas emadepäeva üritus.                     

Emasi ootas ees kohvi, kommid ja kook.

Esimese asjana toimus lastenäident “Argpüksid” 

Näitlejad olid Matti Aivar Lind, Maarja Kahro ja Mariia Muljar ning Maime Linhom kes ise oli ka näidendi juhendaja.

Loeti luuletusi ja lauldi laule.

Kohal oli palju emasid ja muid isikuid kes polnud emad.

                                                                              Matti Aivar Lind                                       

 

Mõttetalgud ka Pranglil


Prangli saarel peeti Mai algul mõttetalguid.

Pranglil aga mitte ainult ei mõeldud vaid ka tegutseti.

Nimelt kell 12.00 ootas rahvamaja ees kokk Maret kes kõigile kindaid ja kilekotte jagas.

Nimelt algas Prangli saarel enne mõtlemist välikoristus.

Paljud erinevad masinad kihutasid erinevatesse saarte otsatesse prügi otsima. Mõned naised aga jäid rahvamaja õue koristama.

Kell 15.00 algasid rahvamajas                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                        mõttetalgud.

Kõik osalejad said suppi, limonaadi ja kooki.

Mõttetalgud oli igati õnnestunud. Ja loodetavasti viiakse mõni mõte ka täide! Mõttetalgud toimusid üle eesti ja kokku osales neis 11 000 inimest.                                                    

Matti Aivar Lind

Foto: Haldo Oravas            
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri